TÄHELEPANU!!

KUNA MA OLEN TÄIELIK BLOGADDICT, SIIS TEGIN IKKAGI UUE BLOGI! KOLIGE JULGELT SINNA ÜLE!

LINK: http://libralifesucksreturns.blogspot.com/

Aga dav mehed, oli meeldiv siin blogis pea 3 aastat pesitseda aga kuna tuleb välja, et ma enam pilte lisada ei saa siia, siis ei ole mõtet üldse blogida. Ja nii ongi. Kurb eksole. Adios.

EDIT:

tere ma ei tea miks kertu enda arvutist siia pilte lisada ei saa

JOU

XO XO
 Hell

BARRIERS BLOWN APART, YOU'RE STILL A WORLD AFAR

11 päeva on pikk aeg ja üldiselt meenub mulle ainult chillimatest chillim pidu Kink Konkis ja piffidega kinos käik. Konkis oli megaaaa. Algul venis veits aga õhkkond oli, et ennast ikka kindlasti veel kord korrata, mönnnnaaaa! Terviseprobleemide tõttu oli veits nadi ainult a mudu mega rahul. Kinos oli ka lahe hehlol. Kalla parim ''pinginaaber'' selle jaoks:D  Aga põhimõtteliselt ei ole midagi öelda, lihtsalt mõtlesin, et kohusetundest peaks nagu kirjutama. Alateadlikult vist lihtsalt lükkan keemia õppimist edasi, kuid ega ma selle eest siiski kuskile ei pääse. Homme läheb lappama.
Isiklik elu on suht võsas. Literally. Õppimine ja töö võtavad kogu aja ära. Ja nädalavahetusi ei suuda kohe kuidagi nende jaoks ohverdada. Selle pärast vist olengi biuka referaadi tegemist juba 3 nv edasi lükanud.. ai mind küll. Muus osas ka selline tõusude ning mõõnadega. Võib-olla ma lihtsalt ei oska väärtustada seda, mis mul on, ent selles ma kahtlen. Võib-olla oleks lihtsalt aeg natuke ka mind kuulata ja uskuda, mitte igas asjas hakata suure tuhinaga süüdlast otsima. Samuti jõudsin järeldusele, et kui pidevalt probleemid lihtsalt maha matta, ilma lõpuni arutamata ja kompromissile jõudmata, kipuvad need uute arusaamatuste käigus eriti kergelt üleskerkima. Ja siis kõik aina kuhjub ja kuhjub ja matab enda alla ja ei jõuagi sellega tegeleda.
A btw kutid, ostsin uue digika - võib loota, et ehk hakkab rohkem pilte nüüd lisanduma ka siis:))))

JA mida villlu ma ei saa enam pilte lisada??? oskab keegi kommenteerida? mulle öeldakse, et ma olen kõik ruumi ära kasutanud, u kidding? lolwut sel blogil pole ss küll enam mingit mõtet ju :D:D:D

I WON'T LET THOSE WORDS SLIP OUT OF MY MOUTH

Karo:"Mhh, sa oled selline pefektsionist!"
Keru:"Eiiii cmon ta ongi mingi perfektne ju.."
Karo:"Damn..yep.. true.."

Poleks neverever osanud arvata, et see 9-s klass nii hulluks kujuneb. Mujal koolides veel prolly kõvasti hullem, aga mul pole juba praegu peaaegu millekski muuks aega, kui kooliga seotud tegemisteks. Õpetajad korrutavad ka igal võimalusel, et me võime niiii kergelt eksamitest läbi kukkuda ja et me pole ikka piisavalt kohusetundlikud ega tublid. Kuule ei usu, ma arvan, et me polegi aru saanud veel. Olgu, mõni ilmselt polegi ja kahju on vaadata, kuidas sellega midagi ette ei võeta. Kuid ilmselt pean pigem iseenda toimetulekule keskenduma ja üheksanda edukalt lõpetama.
Eile sain viimaks veidi puhkust. Argipäevadel olen õnnelik, kui pisut üle 6h tududa saan. Seega olin eile väikeste varvaste otsteni väsinud, tegin ainult kahtlases meeleolus ringi oma kaaslasega, kellega hiljuti 4 kuud kukkus, hurray-hurray! Õhtu lõppes aga kodus popcorni, mandariinide ja TVD saatel.. ei jaksa ju iga reede kuskile minna ja korraldada ja niuniuu:( Kook vajab puhkust, bööö tuli päris mõtetu jutt.
Täiega loll, ma olen märganud, et nii tihti olen ma sõnatu. Keegi ütleb mulle midagi armast ja mina lihtsalt vahin üllatunud näoga otsa ja olen..sõnatu. Tegelt see mõte oli mu peas ka palju selgem aga siia tuli ikka üks hunnik mõtetus järjekorras tähti jällegi. Aga ausalt, iga väiksemgi pisiasi, mis mulle öeldakse, mõjutab nii tugevalt ja jääb alatiseks meelde. Ma ei pruugi osata sellele võrdväärselt vastata, kuid see soojendab alati südant ning toob puhtast õnnest läbiimbunud naeratuse näole.
Küll on hea tunda rõõmu pisiasjadest!

On nahast kindad sul, su käsi mu käes
mis kaunis karvamüts ja sall sinu süles
See on see armastus, las igaüks näeb
ei õrnus meelest läe, kui kirjutad üles
Pea sinu deodorandist ringi mul käib
ei suuda peituda su pilkude eest
See on see armastus või sulle kuis näib
kui vajad tugevat ja tõupuhast meest

Sa ära ära jahtu kuni ma söön
sa ära ära jahtu kuni ma tulen
sa ära ära jahtu kuni teen tööd
sa minu ahi, mille küte ma olen
Sa ära ära jahtu, ära jahtu kuni on öö

Mul hing jääb kinni, kui sind tulemas näen
su pluusikaelusest üks nägemus koidab
Mu kuumad sosinad, su jääkülmad käed
see on see armastus, mis unelmaid toidab
Me õnn on puhvetis ja magamistoas
me õnn on haigus, mida üheskoos põetud
me õnn on piimasaali jahtunud roas
see on see armastus, mis raamatuist loetud

Sa ära ära jahtu kuni ma söön
sa ära ära jahtu kuni ma tulen
sa ära ära jahtu kuni teen tööd
sa minu ahi, mille küte ma olen
Sa ära ära jahtu, ära jahtu kuni on öö

Ma usun kõike, mis on pärit su suust
Nii tihti vaatan sind ja salaja nutan
Sa räägid päikesest nii siiralt ja kuust
see on see armastus, mis viimase võtab
Kuis keset tänavat end suudlema sead
eks ole hullematki teinekord tehtud
just selles poosis sa mu mälusse jääd
see on see armastus, mis kinodest nähtud

Sa ära ära jahtu kuni ma söön,
sa ära ära jahtu kuni ma tulen,
sa ära ära jahtu kuni teen tööd
sa minu ahi, mille küte ma olen.
Sa ära ära jahtu, ära jahtu kuni on öö.



/oli ka aeg, eksole.

Mul oli tööl mini heartattack - mõtlesin et fuuuuck mul ju kõik jõulukingid ostmata aga siis tuli meelde, et alles oktoober. Hea töö, Kertu.
Ma täiega võtaks praegu tassi teed ja kohendaks kaminas pisut tuld ja paneks ühe rahuliku playlisti peale ja teeks patjadest-tekkidest korraliku pesa praksuva kamina ette ja istuks su kaisus ja ajaks juttu ja vaataks, kuidas lund langeb ning oksad lume raskuse all aina madalamale vajuvad.
Mul on nii totaalselt savi, kas keegi kirjutab oma fb/twitterisse, et lund sajab. Või et ''kõik teavad, et lund sajab, lõpetage spämmimine''. Või muud taolist. Suht neutraalne selles osas. Lumi on vinge ju.
Kõndisin täna vennaga üle parkla, kus polnud veel ühtegi jälge, tegime esimesed. Powerful tunne oli.
Ilmataadi trikkide tõttu ostsin ruttu uued saapad. Kindluse mõttes. Homme talvejaki jahile.
Samas oleks võinud mõned sidesõnad, siia-sinna mõned komad lisada, et mu jutt poleks olnud lihtsalt üks faktide ülesloetlemine but oh well. Panen mõned pildid nii igaksjuhuks ja siis lähen tunnetan seda tunnet edasi, mis alati talve ning esimese lume saabudes on. Selline vaikne, soe ja kaneelilõhnane.

ROOSINUPUKE

Tegin ühe kiirema tiiru Tallinnas ja seda peaks tähistama ühe sisutu postitusega! Tegelt olen haigelt uhke enda üle, et ma kordagi ära ei eksinud ja ainult õigete busside peale istusin. Teisipäeva hommikul startisin koos Karo ja Kullaga, tegime tiiru vanalinnas, näidati kus uksi pole, einestasime pisikeses pannkoogibaaris. Seejärel saatsid üsna paanikas oleva minu bussi peale ja sõitsin A Le Coq Arena juurde. Jõudsin kohale wowowowooo sain oma jalkakutile põgusa musi isegi enne mängu teha ja siis külmetasingi järgmised 2h täitsa põnevat mängu vaadata. Peale seda läks hullem sahmerdamine lahti ja viimaks trippisin taksoga kuskile piritale kuskile hotelli, kuhu ma ei saanud, seega trippisin lähimasse selkusse ja nosisin süüa, kuni tuli teade, et võin nüüd ikka hotelli minna:D Sinna jõudes käis hullem aaretejaht ja Karli tiimikaaslaste ''üüüüüühühühüüüüü''-tamine. Olek oli tsill muidu. Veits jamps ainult, et mu kõige tüütum alarm kell 6 tööle hakkas ja mina padavai mingit bussi läksin otsima, mis mind kesklinna kärutaks. Jõudsin igale poole õigeks ajaks ja sain 2,5h chillaxida oma mussi saatel bussis.
Lihtsalt ulme kui hea on peale sellist päeva, ööd ja varahommikut lõpuks koju maanduda ning endale kaarlistiilis mune võikudega teha mmmmm.
Nüüd lürbin oma cherry-kokat ja olen täitsa rahul ning õnnelik vist. Tripp Tallinna tasus kindlalt ära. Jääb üle veel ootuste ja lootuste kohaselt vinget laupäeva oodata ja muud inffi polegi.