well, well, well, what do we have here...

And there comes the typical stuff: ma kirjutasin nii ammu, ei teagi miks jälle kirjutan, midagi pole toimunud. Kõik ei ole tegelikult päris tõsi, sest vahepeal on kõvasti toimunud ja ma tean väga hästi miks ma praegu kirjutan. Sest päevik on teises toas ja mul on lihtsalt väga suur ning ammendamatu vajadus kirjutada.
Niisiis, kiirelt oma eelviimast postitust läbi sirvides(sest päris viimases ma peaaegu ei kirjutanudki midagi), võib näha et kirjutasin Bekast. Temast nii palju, et ta elab kahjuks endiselt Tallinnas, aga on vahepeal siiski Tartus käinud. Peagi lähme Lauraga tema juurde ka.
Siis kurtsin veel oma breketite üle.. how lame is that?? Aga need on mul endiselt suus. Sellest ma rohkem ei räägi.
Viimase asjana olin küllaltki kurb ja kuri, et Laura samuti teise kooli läks. Endiselt on see küllaltki muserdav, aga olen sellega leppinud ja asjatult sellega enda pead ei vaeva. Ja see punkrock kari, keda seal lõpus mainisin - nad on tegelikult uskumatult toredad.
Seega on mul ühestküljest ka mingit kasu sellest, et Beka ja Laura teise kooli läksid, sest kui nad endiselt meie koolis käiksid, ma ilmselt pisikeste muusikahuvilistega peaaegu ei suhtlekski ning seljuhul oleksin ma paljust ilma jäänud.

Selline kiire ja küllaltki ebvajalik sissejuhatus, rohkem polnudki plaanis midagi öelda. Midagi kindlat ma uute postituste kohta lubada ei saa, sest pole ikkagi veel 100% kindel, kas ma tahan oma elu siin jagada.

PS! Ma teen ilmselt blogi avalikuks, seega kustutan mõned postitused vahelt ära.