DRAMAQUEEN

Ja ei, pealkiri ei käi minu kohta. No olgu võib-olla vahest.
Aga mind lihtsalt endiselt peale 14 aastat ikkagi üllatab, kuidas üks inimene võib olla nii enesekeskne ja julmalt teistest üle sõita. Nagu talle pakuks mingit haiglast rahuldust teiste armsa pühapäevaõhtu ära rikkumine. Oh ei, piirduks see siis ainult ühe pühapäeva õhtuga, eii, kus sa sellega. Iga jumala päev peab ta sulle kuidagi sisse sõitma ning midagi tuksi keerama. Endal on lihtsalt kadedus või mis iganes keskeakriis nii suur, et ei mahu enam enda sisse ära, siis on tema jaoks täiesti loomulik see kuidagi teiste peal välja elada. Ja siis teha etteheiteid, et mina olen läbi ja lõhki pubekas, kuna see mul ometi otsa saab and so on. Tema jaoks on justkui loodud väljendid attention whore ja dramaqueen. Kuradi elu põhimõtted tal vist. Arvab, et nii nagu tema ütleb, nii ongi õige ja teised on ''lapsikud'' ja ''pubekad'' jnejnejnejne. Niiiiiiii perfektne lihtsalt ikka enda arust, argggghhh. Vahest suudan õnneks sellest lihtsalt üle olla, aga koguaeg ei jõua ka sellist vaimset vägistamist kannatada. Tahaks lihtsalt sõita ära nt Pärnusse vanaema juurde mingiks ajaks..oh tuleks see 9. klassi lõpp juba rutem. Iga tunniga olen aina kindlam, et tahaksin peale üheksanda lõppu Pärnusse minna. Jube hea oleks, aga ei tea kas julgust jagub. Nii palju siis minu ''imevahvast'' pühapäevast. Natuke kuri olen, et ennast nüüd blogis välja elasin, aga vähemalt ei tee seda elavate inimeste peale, nagu mõni.