Trying to tell you no, but my body keeps on telling you yes
Trying to tell you to stop, but your lips got me so out of breath..
Mul taaskord, nagu absoluutselt iga kord blogisse tulles, pole aimugi, mida ma siia kirjutama peaksin. Ma isegi ei mäleta suuremalt jaolt, mis teinud olen. Käin ajaga kaasas ja tegin twitteri, mis on tunduvalt mõnusam, ei pea üldse mõtlema, mida sinna kirjutan:D Aga ehh.. mingi nädalalõpp läksid vanemad jälle Pärnusse ja Karl tuli jälle siia.. hakkasin juba vaikselt harjuma, et iga kord, kui tema siin, pole mul lootustki enne päikesetõusu magama saada:D Tööl olen ka käinud, Bekaga browniesid teinud, Anna Idale tuletõrjeautot šoppand jne. Aa trenni tegin ka, loodetavasti nüüd püsivust rohkem, kui viimati:D Mhh ja siis jällegi üks öö, kus juba varakult sain aru, et und niipea ei tule ja kell 1 öösel kohvi hakkasin jooma, mõtlesin nii üle niuniuu, et kui keeruliseks kõik kooliajal läheb ja üldse ei tea, mis saama ja kuhu jõudma hakkab. Üks päev korraga..
Sest et mul endal polnud lihtsalt mitttte ühtegi head pilti aga need on head. ja tõesed.
No comments:
Post a Comment